ja nakatavad uusi taimi. Füko mütseedid ehk vetikseened. Selle klassi üheks pea miseks esindajaks on alamate seente hulka kuuluvad ebajahukasteseened. Ebajahukasteseene m ütseel kujutab endast ühtainust tugevasti harunenud rakku, on kohev ja hallika värvuse ga. Se eneniidistiku sporangiumikandjatel arenevad kerajad sporangiumid, mis sisaldavad rohkearvuliselt e oseid. Ebajahukastehallitust nim etatakse ka nutthallituseks, sest e oseid kandvad elundid on tal nutikujulised. Ebajahukasteseen areneb sageli niiskete ruumide seintel ja kahjustab taimse päritoluga toiduaineid. Mõned ebajahukasteseened p õhjustavad alkoholkäärimist. Selle o maduse tõttu kasutatakse neid tööstuses mitmesuguste orgaaniliste hapete ja alkoholi tootmiseks. Füko mütseetide klassi kuulub ka Phytophthora, mis kahjustab kartulil lehti ja m ugulaid. Selle seene m ütseel levib kahjustatud taimeosal, p õhjustades rakkude närbumist. Asko mütseedid ehk kottseened
· Vars on seest kogu pikkuses õõnes · Pinnalt kare, kaetud karvadega · Pikkus 1 - 4 m · Diameeter kuni 30 mm · Vars koosneb 3-10 sõlmevahest · Sõlmevahed 5 kuni 40 cm · Sõlmekohtades on kiud nõrgem Kanepi õied · Isasõied väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Lina vars · Vars on peenike, ümmargune ja sile · Hargnemine oleneb lina botaanilisest vormist · Kiulina · Kiulina · Õlilina · Hõredama taimestiku korral hargnevad taimed rohkem
annaabi.ee 
