11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond
Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku suhtes :D Ja ehk on noored veelgi aktiivsemad ja leidlikumad kui meie olime omal ajal. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? Vastus:Ei oska öelda, kuna endal on see klassiõhtute aeg ammu möödas. Kuna olen tudeng, siis meie nö klassiõhtud on nt peod klubides, v korraldatakse ühiseid spordiõritusi nt kepikõnd, nutikamatele maleõhtuid. Korraldatakse ka „tudengi date“-e, kevadballe jne. Veidi teistsugusem teema kui klassiõhtud ( Mis te arvate, kas kunagised klassiõhtud olid lõbusamad kui praegused? Vastus: Usun, et olid lõbusamad, kuna rõhku pandi ikka rohkem koosolemisele ja lõbutsemisele, mitte nt nutitelefoni otsas „istumisele“. Peaks ka ära mainima, et lõpetasin Riidaja Põhikooli 2007. aastal. Kõige aktiivsemad klassiõhtud ja muud üritused koos klassiga olid siis kui
annaabi.ee 
