Samuti saab võrrelda hispaanlaste käitumist maiadega, nagu ristisõdijad eestlastega. Mõlemad rahvused pidid vastu võtma kristliku usu ja olid orjad kuni nad vabaks said või põgenesid (eestlaste puhul veits teine lugu, aga põhimõte sama). Imestama pani mind see, et maiad, kui väga sõjakad rahvad tol ajal, suutsid jääda hispaanlaste tulekuga üsna neutraalseks ja alluda provokatsioonidele ning lasta niimoodi tappa oma rahvast. Nad olid küll tugevad ja üks nutikamaid rahvaid tol ajal, kuid neil polnud õiget juhti ega ühtsust, kes oleks korra majja löönud ja tsivilisatsiooni aega veidi pikendanud. Kuna väga palju oli mainitud igal pool allikates seda, kuidas üht ja teist Mesoameerika tsivilisatsioonidega asju klapib, siis võin väita, et väikeste erinevtustega on enam vähem kõik Ameerika tsivilisatsioonid kuidagi oma vahel sarnased. 5 Kasutatud kirjandus Nicholas J. Saunders (2007) Muistne Ameerika suured tsivilisatsiooni
Kõige tähtsamaks funktsiooniks oli pagenud talupoegade otsimine, tagasinõudmine. Kui talupoeg oli teinud kuritöö, siis adra- või sillakohtunik aitab asja uurida. Kui otsus on langetatud, siis alama astme nn maapolitseinikud viisid kõrgema instantsi tehtud otsuse täide. Nende tööväli pidevalt suurenes, pidevalt määrati juurde uusi adrakohtunikke. Adrakohtunike ametit täidavad samuti kohalikud aadlikud. Nemad võtavad endale appi nutikamaid talupoegi, kes neid aitavad. Ei ole eluaegne amet, iga kolme aasta tagant ümberkorraldused. Sillakohus kohtunike üheks tähtsamaks küsimuseks oli ka teede ja sildade korrashoid. Nemad peavad tagama, et teed oleks läbitavad, vastavalt normile ehitatud. Kui mees- ja maakohtud on oma kompetentsi piiri saavutanud, siis järgmine instants Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaal õuekohus. Väärikam, vanem, õigusloome mõttes edasiarenenud on Eestimaa ülemmaakohus
annaabi.ee 
