radadel tootjad kihutavad. Väga olulist rolli mängib nutimobiilide juures operatsioonisüsteem (edaspidi OS) just sellest sõltub, millised rakendused (ja kuidas) toimivad. Tuntumad nimed mobiilsete OSide seas on Symbian ja Microsoft Windows Mobile (WM) need kaks on just sellised, mida võib kohata väga erinevate tootjate seadmetes. Nokia on senini jäänud truuks Symbianile, mis on ka hetkel levinuim mobiilne OS maailmas. Sony Ericssoni nutifoonid on senini samuti Symbiani ,,paadis" olnud, aga Xperia X1 puhul on otsustatud Windows Mobile kasuks. HTC on siini olnud Microsofti liitlane, kuid uusimas G1s on kasutusel hoopis värske Androidi-nimeline OS Google'ilt. Pole halba ilma heata või vastupidi, igatahes saab nii öelda kõikide eespool loetletud OSde kohta (tõsi, Androidi pole me veel käes hoidnud). Kuna IT-maailmas on endiselt Windows
tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisori vaatamise, raamatute lugemise ning tööl ületundide tegemisega (Kaha, 2002). Arvutis veedetakse ülimalt palju tema kerge ligipääsu tõttu. Piirangud on nii minimaalsed, eriti Eesti tingimustes, kus WIFI on väga levinud, võimalik luua natuke uuemate nutitelefonidega WIFI hotspot (kaasaskantav WIFI ruuter) ja minna läbi selle internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone. Pidevalt ,,online" olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda. Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas võib leida ka sarnaste huvidega inimesi palju kiiremini ja huvid tulevad ka veebis
annaabi.ee 
