Lugesin Balzaci ,,Isa Goriot'd". See raamat rääkis üldiselt 19. sajandi Pariisi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonnaliikmete omavahelisest läbisaamisest. Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes raamatu alguses oli juba pensionil. Tal oli kaks tütart. Mõlemad olid abiellunud ja elasid isast lahus. Isa oli neile kaasavaraks andnud ülisuure summa raha. Väimehed keelasid isal endal külas käia. Tütred meestelt raha ei saanud ja käisid seda isalt nurumas. Isa müüs maha kõik oma võlakirjad ja muu varanduse laostudes raamatu lõpuks. Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid
Vahetuslaps" Christine Nöstlinger Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier (Waldi) on tavaline 13 aastane koolipoiss, kellel on 15. aastane õde Sibylle, kes on väga nutikas ja pedandist ema, kes alati tänitab Ewaldi hinnete kallal ning käib õpetajatelt talle paremaid hindeid nurumas. Ja nii ka ühel päeval nägi Waldi, et ema nurub inglise keele õpetaja käest rahuldava asemel head ning õpetaja ei hakanud tegema Ewaldi emale karuteenet ja pani ikkagi rahuldava. Kodus rääkides teatas ema Waldile, et ta tahab saata ta inglismaale kolledzisse ja isa oli ka sellega nõus, sest ema meelest on Waldi th-de sisistamine ja üleüldse hääldus kohutav ning see mõjuks talle hästi.Waldile tundus see katastroofiline ning ta õde
ni põrnitsedes, vastates vanemate küsimusele kodutööde kohta, et need on tehtud (tavaliselt muidugi pole). Sarnased on ka nn nõjatuvad alasooritajad. Niisugused lapsed ilmu- tavad igal sammul õpitud abitust, nad on käitumiselt kenad ja kuulekad, kuid ilma vanemate või teiste abita ei võta midagi iseseisvat ette ega soorita nõutud tegevusi. Sellised lapsed on tavaliselt need, kes algklassides on pi- devalt õpetaja laua juures abi ja heakskiitu nurumas. Dominantsed konformistid. Siia kuuluvad lapsed, kes põgenevad oma tegelike tunnete ja hirmude eest mitmesuguste maskide taha, püü- des sel viisil säilitada oma domineerimist kas teiste inimeste (vanemate, kaaslaste või õpetajate) üle või vältida situatsioone, kus nad võivad näida “kaotajatena”. Sellesse kategooriasse kuuluvad alasooritajad on tavaliselt väljaspool klassi või kooli mingil alal väga edukad – olgu siis kas jalgpallimeeskon-
See on ainuke põhjus, miks sa hommikul ärkad. Ainuke põhjus, miks sa oled nõus valama verd, higi ja pisaraid. Kõik tingituna sellest, et sa tahad, et inimesed teaksid kui hea, veetlev, lahke, lõbus, metsik ja tark sa tegelikult oled. Karda või austa mind, aga palun, pea mind eriliseks. Me jagame kõik üht sõltuvust. Me oleme heakskiidu narkarid. Me teeme kõike seljalepatsutuse ja kullast kella nimel. /…/ me oleme lihtsalt ülikondadesse riietatud ahvid, nurumas teiste heakskiitu.” Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . Enne ei saa puhtaks, kui veidi räpaseks ei saa.uidata ei maksa kui taevas mässab peale kaklust rusikatega ei vehita
annaabi.ee 
