, 4 tundi pühakirja ja teiste käsikirjade lugemist ehk kirjatööd (n. raamatute ümberkirjutamine). Kuna benediktlased kannavad musta rüüd, siis nimetatakse neid mõnikord ka mustadeks munkadeks. A.D. 1500 leidus meie mandril üle 1500 benediktlaste kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta
ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS
annaabi.ee 
