Tabeli 5 andmeist selgub, et koos lammaste arvu tõusuga, muutuvad Eesti lambafarmid ka suuremateks. Kui 2001. a peeti üle 100 pealistes karjades 13,9 % lammastest, siis 2003. a 22,9 % ja 2005. a juba 35,2% lammastest. Keskmine karja suurus oli 2001. aastal 9 lammast, 2003. aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta. Eesti suurimad lambakarjad kuuluvad Laatres asuvale OÜ Kopra Karjamõis ja Jõgevamaal OÜ Nurmus Grupp. Nendele ettevõtetele kuuluvates farmides peetakse ületalve 2300-2400 põhikarja utte. Perspektiivid Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid ostjaile, kes sooviksid
tavameetodite tservikaalse ja vaginaalse meetodiga. Suurema viljastumise kindlustab uttede emakasisene kunstlik seemendamine, mis aga nõuab tunduvalt suuremaid kulutusi ja hästi väljaõppinud personali kunstliku seemenduse läbiviimiseks. Eestis on nõukogude perioodil kasutatud uttede vaginaalset ja tservikaalset meetodit. Alles 2006. ja 2007.a. on esmakordselt Eestis rakendatud ka emakasisest seemendamist ja seda on tehtud suurimas Eesti lambafarmis- OÜ Nurmus Grupp, mis asub Jõgevamaal. Sigimisfüsioloogilised parameetrid Innatsükli pikkus: lambal 1617 päeva (varieeruvusega 1419 päeva). Esimene ind sesoonil sageli ilma seksuaalse käitumiseta nn "vaikne ind" Kitsel on innatsükli pikkus 1921 päeva. Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel
annaabi.ee 
