Piiskopi meestest, ristisõdijatest, orduvendadest, liivlastest ja latgalitest koosnev vägi liikus esmalt mööda mereranda põhja suunas ja pööras siis arvatavasti Pärnu jõe suudme juurest itta Sakala poole. Kehvade teeolude tõttu jõuti kohale alles seitsmendaks päevaks ja paljude teel surnud hobuste hinnaga. Oma laagri Lembitu küla juurde püstitanud vägi tegi sealt kolme päeva jooksul ümbruskonda, sh ka Nurmekunda, rüüsteretki. Neljandal päeval süüdati põlema linnus, tõenäoliselt Leole, ja liiguti seekord teist teed kasutades tagasi. Rahu sõlmimine riialaste ja sakalaste vahel Samal ajal hakkas nii liivlaste, latgalite kui eestlaste aladel levima katk. Läti Henriku järgi sai see alguse lahingupaigalt Turaidas, kus langenud paganate surnukehad olid jäetud matmata. Suur suremus hakkas sõjategevust segama, kuid esialgu vaenutegevus jätkus. Latgalid tegid vähemalt kolm järjestikust
13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (12081227) kuni Jüriöö ülestõusuni (13431345). Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2
13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus Eesti pärast Muistset vabadusvõitlust (12081227) kuni Jüriöö ülestõusuni (13431345). Alates 1227 olime saksa ikke all moodustus piirkonnad: 1. UGANDI Tartu piiskopkond (nimetati Liivimaaks) 2
annaabi.ee 
