Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi eemaldamine sarnaneb pigem pool-poolega seotise valmistamisega. Tapikeele paksuseks mõõdetakse tavaliselt üks kolmandik detaili paksusest, kuid tegelikkuses ümardatakse see samale paksusele kõige lähema laiusega peitlitera mõõtu. Kitsastes raamkonstruktsioonides kasutatakse nii harktapiga T- kui ka nurkseotisi. Komponendid märgitakse samamoodi nagu läbival keeltapilgi. Tähtis on ärasaetavad osad enne lõikamist pliiatsiga tähistada, sest muidu võite avastada, et olete seotise valesti teinud. Keeltapid Põhiliselt mahutusmööbli, laudade ja toolide valmistamisel kasutataval keeltapil on suur mehaaniline vastupidavus ja lai liimipind. Sari on tavaliselt horisontaalse paigutusega ning jalg vertikaalse asetusega. Keeltapi paksus moodustab üldjuhul ühe kolmandiku materjali paksusest.
naagliga, h – seotise tugevdamine nurkrauaga Standardiga on määratud, et arvutatud tapi paksus ja tüübli läbimõõt ümardatakse lähima mõõduni: 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 25 mm. Ots- ja T-seotistes ühendatakse detailid omavahel sõltuvalt detaili paksusest ja otstarbest kas ühe- või mitmekordsete läbivate tappidega, või mitteläbivate tappidega. Tappide arvu suurendamine suurendab liimivuugi pindala, seega liimühenduse tugevus tõuseb. Nurkseotisi peittapiga ja poolpeittapiga kasutatakse juhul kui on vajalik peita ühelt küljelt tapipesa ja tagada, et ühenduse montaazhil ei tuleks ühendatavad prussid lahti. Eerungnurkseotised võimaldavad detailide otste katmist, kuid võrreldes eelnevate seotistega on nad nõrgemad ja nõuavad valmistamisel suuremad täpsust (on ka töömahukamad). Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II Tüübelseotised on võrreldes läbiva lahtise tapiga nõrgem ca 35%