- 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil: - kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud: - keretõsted kangiga - Lähteasend - 15 korda- 20 sekundi jooksul 4. Plankasend foam-rullil: - asendi hoidmine 20 sekundit. 5. Harkseis: - käte tõstmine kõrvale nurkselt alla hantlitega - Lähteasend - 12 korda- 20 sekundi jooksul 6. Harkseis: - Käte kõverdamine poolkükkides - Lähteasend - 15 kordust- 30 sekundi jooksul 7. Sulgseis: - sulghüpped hüppenööriga - 100 hüpet 30 sekundi jooksul 8. Toenglamang pihud kohakuti: - käte kõverdamine bosupallil. (pingi poolel) - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 9. Selililamang jalad kõverdatult maas, käed all kõrval: - alakere tõsted rodendo palliga säärte vahel
3. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi küünarvarrel 1.-2. Suruda rindkere üles, hingata sisse. 3.-4. L.-a. hingata välja. 4. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi pea all. 1.-2. Jalgade tõstmine küljele. 3.-4. L.-a. 5. L.-a.: Kõhuli, käed ülal 1.-3. Tõsta parem käsi pingutades seljalihaseid. 4. L.-a. 5.-8. Sama teisega. 6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. 7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole) Ronides mööda pulki alla, küljepainutus 9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. NB
6 – 7 aastased (vasakul) põlvel, teine jalg ees tallal Toengpõlvitus – põlvitus, käed maas, käed ja jalad on kerega oskavad juba tõugata. Õpetada maandumise õiget nurkselt Harkpõlvitus – asend põlvedel harkisjalu Põlvitusiste – põlvitus, iste kandadel Kükk – asend tehnikat. Visked ja püüdmine Eesmärk: 1.Arendada osavust; 2.Arendada silmamõõtu; 3.Soodustada kordade arv varieerimine: soorituse viisi muutus. näiteks: jooksult kõnnile 9. liikumistegevusest kõigi lihasrühmade, eriti käte-ja õlavöötme tugevdamist; 4.Arendada liigutuste koordinatsiooni
hilisgootikast. Ordu juhtimisel tugeva kaitseehitisena püstitatud kirikus on seinte alumises osas tulirelvade jaoks ehitatud arvukad laskeavad. 16 saj. lisati pikihoonele erakordselt kõrge 8- tahuline läänetorn. Torn oli kohandatud tulirelvadele ja täitis sõjalise valvepunkti ülesandeid. Väike-Maarja_ sarnane Haljala kirikuga, rajati 15 saj lõpul. Avaralt mõjuv 3-lööviline kodakirik. Kirikul on idas ruudukujuline koor ja läänes tallinlik 4-nurkselt alusmüüritiselt tõusev 3-tahuline sihvakas torn. 2-l pool torni on pikihoone lääneseinas sissekäigu kaitseks avarad laskekambrid. Seinakonsoolid viitavad tallinna ja järvamaa mõjule. Lõuna-Eesti hilisgooti kirikud: Arengu üldpilt on monotoonsem ja tagasihoidlikum kui P.E.-s. Tartu osatähtsus jäi nüüd tagasihoidlikumaks. Kirikud olid kas ümberehitatud või varemeis. Maakirikute arengus juhtivat positsiooni ei saavutatud
annaabi.ee 
