docstxt/133041309691473.txt
Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse massiga muhvi 4. Nende nihutamisega piki varrast on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab
3 vCx = vCA cos 30o = 45 = 38,9711 (cm / s ) 2 vC y = vA + vCA sin 30 = 20 + 45 o 0,5 = 42,5 vC = vC2 x + vC2 y = 38,97112 + 42,52 = 57, 6222 (cm / s ) 2.2 Kiirendused Ülesande teksti kohaselt on nii OA kui I kogu aeg konstantsed. Konstandi tuletis on aga null. Seetõttu siin ülesandes & OA = 0 ja & I = 0 , mistõttu siin & II = 0 ja seega ka II = 0 .Kuna kõik nurkkiirendused on nullid, siis ainukesed kiirendused siin on normaalkiirendused. a A = a An = OA2 AO = 12 20 = 20 (cm / s 2 ) y r r rn rt aB = a A + aBA + aBA n aBA = II 2 BA = 4,52 15 = 303, 75 (cm / s 2 ) r r rn aA A t aBA = II BA = 0 aB = a A + aBA x
Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse massiga muhvi 4. Nende nihutamisega piki varrast on võimalik muuta süsteemi inerts-momenti. Võllile on kinnitatud niit, mille teises otsas on alus 1 koormiste jaoks, vardast pööramisega saab kerida niidi võllile. Kui vabastada süsteem, hakkab
h= 0,61 m h= 0,64 m h= 0,64 m h= 0,65 m Jõumomentide ja nurkkiirenduste arvutamine gh h M = mD - ; i h+h t 2 i a 4h = = . 2 r Dt Koormiste jõumomendid ning nurkkiirendused 1. koormis 2. koormis 3. koormis 4. koormis M= 0,02710 0,03544 0,04149 0,04756 Nm E= 0,6524 0,9059 1,0512 1,2746 1/s² Joonis =f(M) 1,4000 1,3000 1,2000 1,1000 1,0000 0,9000 0,8000 0,7000 0,6000 0,02500 0,03000 0,03500 0,04000 0,04500 0,05000 Nurkkiirenduse vea arvutamine
1,2 < n25> = 0,0064 m n2j = 2,3 = 0,64 mm 5*4 n2 = 40 ± 0,08 m, usaldatavusega 0,95 Mõõtmiskatsete järeldus Antud katse eesmärgiks oli pöördliikumise dünaamika põhiseaduse = kontrollimine, mille kohaselt konstantse inertsimomendi I korral on nurkkiirendused (E) võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega (M) ehk E ~ M. Jõumomendi M ja nurkkiirenduse E muutumist vastavalt koormiste massi suurenemisele kujutavalt graafikult on näha suuruste M ja E võrdeline suurenemine. Seega kehtib uuritav seos E ~ M ning sellega on katseliselt tõestatud ka pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kehtivus. Leitud süsteemi inertsimoment: I = 0,057 ± 0,0096 kg * m2
I 0,00027 = 100% = 100% = 0,928% I 0,0291 KOKKUVÕTE Vastavalt arvutuskäigule on jõumomendid ja nende vead: M 1 = 0,028000 ± 0,000039 Nm M 2 = 0,037000 ± 0,000050 Nm M 3 = 0,054000 ± 0,000074 Nm M 4 = 0,060000 ± 0,000082 Nm nurkkiirendused ja nende vead: rad 1 = 1,16710 ± 0,0030 s2 rad 2 = 1,46990 ± 0,0029 s2 rad 3 = 2,05130 ± 0,0041 s2 rad 4 = 2,27310 ± 0,0099 s2 Ja Inertsmoment ja tema viga: I = 0,02910 ± 0,00027 kg m 2
Joonis 4.1 Leida: nööride tõmbed = ?, kaldpinna reaktsioon = ?, liigendi B reaktsioonkomponendid = ? Lahendus Kõigepealt uurime kuidas süsteem liikuma hakkab ja leiame vajalike punktide kiirenduste ning kehade nurkkiirenduste vahelised seosed. Selge on see, et süsteemil on ainult 1 vabadus, seetõttu 41 tuleb kõik kiirendused ja nurkkiirendused avaldada mingi ühe suuruse kaudu. Aga mille kaudu, kuidas seda valida? Mingisuguseid keeldusid siin ei ole ja kui midagi ette kirjutatud pole, siis võime põhimõtteliselt selleks üheks suuruseks valida ükskõik millise, kas: 1) keha 1 kiirenduse a1 ; 2) kaksikploki 2 nurkkiirenduse 2 ; 3) silindri 3 masskeskme C kiirenduse aC ; või 4) silindri 3 nurkkiirenduse 3 . Kui süsteemis on kolm keha, siis on aga kõige mugavam, kui võtta aluseks
annaabi.ee 
