Nurk m on m-ndat järku peamaksimumi nurkkaugus nullmaksimumist (m = 0). Selle nurga täpsemaks määramiseks mõõdetakse nullmaksimumist paremal ja vasakul asuvate m- ndat järku peamaksimumide suund mp ja mv . Nende nurkade vahe mp mv võrdub m-ndat järku peamaksimumide omavahelise nurkkaugusega 2m. Siit Kui monokromaatilise valgusallika asemel kasutada polükromaatilist, siis tekkinud difraktsioonipilt sisaldab erinva värvusega maskimume, mille nurkkaugused nullmaksimumist on väikeste nurkade m korral ligikaudu võrdelised lainepikkusega. Järelikult difraktsioonivõre toimib spektraalriistana, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks e. normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista lahutusvõime on määratud tema nurkdispersiooniga. Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga m muutust lainepikkuse ühiku kohta: Diferentseerides valemi, saame
Nende vahe α mp − α mv võrdub m-indat järku peamaksimumide omavahelise nurkkaugusega 2α m . Siit: α mp − α mv αm = . (3) 2 Kui monokromaatilise valgusallika asemel kasutada polükromaatilist, siis tekkinud difraktsioonipilt sisaldab erineva värvusega maksimume, mille nurkkaugused nullmaksimumist on väikeste nurkade α m korral valemi (1) põhjal ligikaudu võrdelised lainepikkusega. Järelikult difraktsioonivõre toimib spektraalriistana, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon D näitab kiirte kõrvalekaldenurga α m muutust dα m lainepikkuse ühiku kohta:
annaabi.ee 
