kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel
l=2 -> m=-2 -> s= + 1/2(5) l=2 -> m=-2 -> s= - 1/2(14) -> m=-1-> s= + 1/2 (6) -> m=-1-> s= - 1/2 (15) -> m=0 -> s= + 1/2 (7) -> m=0 -> s= - 1/2 (16) -> m=1 -> s= + 1/2 (8) -> m=1 -> s= - 1/2 (17) -> m=2 -> s= +1/2 (9) -> m=2 -> s= -1/2 (18) Kokku 18 elementi. 9. H2O Sp3, nurkjas 8 C2H6 Sp3, kaks tetraeedrit koos C2H4 Sp2, kaks kolmnurka koos C2H2 Sp, lineaarne CO Sp, lineaarne 9 CO2 Sp2, lineaarne NH3 Sp3, trigonaalne püramidaalne 10. Kovalentsed sidemed tekivad:
omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel
omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel
ühest); · määratakse kindlaks (iga) tsentraalse aatomi ümber olevate elektronipaaride arv, vaadeldes kaksik-ja kolmiksidemeid ühe elektronipaarina; · otsustatakse, kas iga tsentraalaatomi elektronipaar on sideme või vaba elektronipaar; · määratakse kindlaks elektronipaaride orientatsioon; · tsentraalaatomiga seotud teised aatomid paiknevad vastavate sidemeelektronipaaride suunas; · molekuli kuju (näit. lineaarne, nurkjas, trigonaalne püramidaalne, jne) näitavad aatomite (mitte vabade elektronipaaride) asukohad; · kui molekulis on mitu tsentraalset aatomit, rakendatakse mudelit neist igaühe kohta eraldi. Molekuli kuju ja dipoolmoment Teades molekuli kuju, võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta ja vastupidi. Kuigi enamikes molekulides esineb polaarseid sidemeid, võivad sidemete dipoolmomendid kui vektorid liituda nii, et nende summa on null (vastastikune kompenseerumine).
annaabi.ee 
