ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta *osales ligikaudu suureks nurjumiseks, Barbarossa, muhameedlasi, kui hiljem 40 000 kristliku seda nii sõjalises kui Prantsuse kuningas suunduti Kontstatinoopoli alla. sõdalast. ka poliitilises Philippe II Auguste *Põhieesmärgiks oli Ida- Jeruusalemma tähenduses ja Inglise ja Läänekristluse
läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 .
valitsejad ei osanud olukorda oma huvides kasutada. Vigade tõttu suurenes nende vastu vaen, mis viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. *Teine ja kolmas ristisõda Edessa kaotamine viis Teise ristisõjani(1147-1149), milles osales juba 2 Euroopa monarhi: Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Saksa ja Prantsusmaa väed ühinesid ja nad läksid piirama Damaskust(Süüria pealinn), kuis see ebaõnnestus täielikult. Tervikuna võib Teist ristisõda pidada kristlaste suureks nurjumiseks,nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses. Järgnevatel aastatel jätkus islami konsolideerumine e nad hakkasid tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma. Kolmandanda ristisõja(1189-1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda
*Eesotsas Lotringi hertsog *Pr kuninfas Louis VII ja *Ajendiks Jeruusalemma *algataja paavst InnocentiusIII(Oli Gottfroed Buillonist ja Saksa kuningas Konrad III lagemine setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel Toulouseli krahv Raimonce *Tervikuna võib II Ristisõda *Saksa-Rooma keiser peetud ristisõdadega) *osales ligikaudu 40 000 pidada suureks nurjumiseks, Frendrick I Barbarossa, *Algne plaan oli võta kristliku sõdalast. seda nii sõjalises kui ka Prantsuse kuningas Philippe muhameedlasi, kui hiljem Jeruusalemma kuningriigi poliitilises tähenduses II Auguste ja Inglise suunduti Kontstatinoopoli alla. Tripolise ja Edessa KuningasRichard I Lõvisüda. *Põhieesmärgiks oli Ida-ja
annaabi.ee 
