Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Nad ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud kuna ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine, sest kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna kuna see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid ja,et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga. Faust läks teda ära päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku oli ema ja venna surma ning lapse uputamise tõttu halvas seisundis, ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi
Mefistofeles arvas, et inimese hing on kerge saak rahuldades kõik tema soovid. Seepärast asuski kurat Faustile tutvustama kõiki mõnusid ja lõbustusi, kuid kui väga ta ka ei püüdnud, jumala ta vastu ei saanud ja kaotas kihlveo. 4.3 Mefistofelesele ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine lihtsal põhjusel armastus on tugevam tema võimust. Kurat kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna, kuid see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid. Samuti kartis ta, et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga, kuid Mefistofelese õnneks seda ei juhtunud. 5. J. W. Goethe ''Fausti'' võib kindlasti pidada väärtkirjanduseks. Lisaks sellele, et raamat on meistriteos, kajastab see ka Goethe aegset ühiskonda. Teoses on Fausti
teiselt poolt nõukogude liidu ja saksamaa vahel. Läänelt nõudis Stalin tasuks oma abi eest punaarmee pääsu balti riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse. Mille vastu nood maad ägedalt seisid. Lääneriigid oleksid valmis olnud toona ohvriks balti riigid. Kuid poola puhul ei tulnud see kõne alla arvata võib, et järeleandmiste korral oleks Stalin veelgi oma nõudmisi suurendanud. Ning läbirääkimised lõpuks ikkagi nurjanud. Kõnelusi läänega oli Stalinile vaja surve alandamiseks Hitlerile. Korraga nii idas kui läänes saksamaa ei suutnud. Polnud väljaõpetatud sõdurite reserve (sõjaväe kohustus taastati saksamaal alles 1935), sõjatööstust alles rajati, ei jätkunud isegi laskemoona. Ettekujutus saksaarmee paremast relvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et prantsusmaa ja suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis
annaabi.ee 
