arvasid, et nende õigusi on jämedalt rikutud. Reduktsiooni alla kuuluvateks loeti kõik mõisad ja valdused, mis oli aadlikele annetatud Rootsi ajal. Eriti suurt pahameelt tekitas teade reduktsioonist just Liivimaal, sest seal oli palju rohkeim selliseid valdusi. Selline nurisemine ja pahameel ei meeldinud aga omakorda kuningale ja kättemaksuks kuulutas ta reduktsiooni alla ka need maad, mis olid annetatud aadlitele enne Rootsi võimu kehtestamist. Kuid hoolimata oma nurinast olid kohalikud aadlid jõuetud kuningavõimu vastu. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt rentis riik mõisa välja selle endisele valdajale. Kokkuvõttes oli reduktsioon, mis algul küll ei
„Nurisemine“ võib ulatuda juhuslikust nurinast või ohkimisest püsiva seisundini. Kõige tüüpilise- Isegi tavapärane ebaedu mas vormis on see nördimus, mis võitleb töötahte ja ajapiirangutega. See võib olla ka viis teistega