Seal oligi Aiaste peremees ühele vekslile käsinikuna käe alla pannud. Usaldas pimesi ,,Karli koolivendi". Naasid tagasi katusekorterisse. Hommikul ärkas Taavet segipaisatud korteris, Härta tema kõrval alasti, rahakott oli alles, kuid tühi. Taavet: Niisugune elu ei paku midagi rõõmsat. Mõnitus, mitte elu. Eesneri Eedi on vahepeall laiaõlgseks noormeheks sirgunud ja isegi kaitseväes aega käinud teenimas. Töö peale ta just ohakas pole, aga nurinaks pole samuti põhjust. Pandagu ta või kuud tõrvama, ta on kõigega nõus. Kuulab ainult peremehe sõna. Aida lukk on aastaid õlitamata. Kes peakski seda tegema, kui peremees elab pingelist seltskonnaellu ja sulane vaatab aga, kuidas päeva õhtule saab. Kõik läheb, nagu jumal juhatab, ei rohkemat. Kirepi poisi jaoks oli perenaine midagi maapealse jumala taolist. Eedi on hoopis teisest puust, palju tuimem, toorem. Loomade vastu on ta hoolimatu ja kalgi südamega.
Ta on kitsi ega tasu neile, kes seda ära on teeninud. Ta peaks lugema Kölni Salvianuse * nelja raamatut i Nagu mesilaste! geomeetria* (lad. k.). 453 «Adversus avaritiam» '. Tõepoolest, ta on väga kitsarinnaline literaatide suhtes ja ta võib metsiku julmusega hakkama saada. Ta on nagu käsn, mis rahvalt raha imeb, ta rahalaegas on haige põrn, mis paisub kõigi teiste elundite arvel. Sellepärast muutuvad kaebused raske aja üle nurinaks kuninga vastu. Selle vaga, jumalakartliku valitseja all praksuvad võllad poodutest, tapapakud maanduvad verest, vanglad aga on lõhkemas nagu liiga täissöönud kõhud. Uhe käega kuningas võtab, teisega pooma tõttab. Ta on emand Soolamaksule ja isand Võllale eestkostjaks. Suurtelt sakstelt võetakse eesõigused, väikestele veeretatakse alatasa uusi koormaid selga. See valitseja ei tunne milleski mõõtu. Mulle ei meeldi see monarh. Aga teile, õpetaja?»
annaabi.ee 
