· Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga figuuri näol ja liigutustes erinevalt väljendada. · Mõlemad Kristuse keha hoidvad mehed on haaratud vaiksest kurbusest. · Naistes väljendub kirglik meeleheide. · Figuuride õige antonoomiline kujutamine jäi nii temal kui ka teistel madalmaade meistritel tahaplaanile; neile oli tähtis peamiselt riietus, mida kujutati laiades, avarates, nurgelistes voltides, mille all keha harva tunda oli. "Kristuse ristilt võtmine" Portreed · Rogier van der Weyden on maalinud ka portreid. · Tema portreed on suurejoonelised. · Üksikasju on neis vähe toonitatud. Nicolas Rolin portree Francesco d'Este portree "Magdalena" "Leedi" Mõju kunstile · Rogier van der Weydeni mõju 15.sajandi kunstile on olnud väga suur. Ta mõjutas enamikku madalmaade meistreid.
maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner Ekspressionist. Ta oli graafik, skulptor ja maalikunstnik. Maalis naisi (eriti prostituute), keskonda ja oma emotsiooni. Väljendas tundeid kunsti kaudu. Oma teostes kasutas vihjeid Aafrika kunstile 1)"Autoportree sõdurina",(tundis võimetust maalida sõja tõttu.) 2)”Street, Berlin” 3) Kopf des Malers Erich Heckel Nurgelistes töödes olevad figuurid piinatud ja tugevas ängis. Kunstnik vaimustus vene romaanikirjanikest. 1)Autoportree 2)lamav Franz 3)Maja Dangastis Karl Schmidt-Rottluff Ekspressionist. Teostes on müstilised maastikud, eredad värvilaigud ja lihtsustatud vormid. Jõuilised graafilised lehed, eriti puulõiked. 1)"Sissesõidutee" (1910) 2) "Õhtu mere ääres" (1919) 3) "Vestlused surmast" (1920) 4)"Rohelise habemega mees" (1920)
Chagall tõestas, et ta on osav manipuleerimaks heleda ja tumeda kontrastiga, saavutatud läbi taaskasutuse tema enda eesmärkideks tonaalsusele. Samal ajal kui lõuendite taaskasutus oli hea väljendamaks majanduslikke raskusi, sai sellest aja jooksul ka ilmekas vahendaja ning kubistide ilmekas esteetiline protseduur. ,,Interjöör II" (,,Interior II"), maalitud aastal 1911, näitab Chagalli esimest katselist seiklust kubismi. Kubismi idioom on näha nurgelistes vormides, mis märgivad naise seelikut ja laua serva, kuid sügavamal sellest näivalt abstraktsest pildikeskmest omab maal ka jutustavat sisu. Metsikus lahtiütlemises kukub naine habemega mehe peale, vedades enda järel kitse. Mees, kes teeb hirmunud ja kaitsvat nägu, kraapides oma toolil kintsu, hoiab naist eemale temast kõvasti kinni haarates. Mehe häda ja naise vihane instinktiivsus on väljendatud sajanditevanuse
annaabi.ee 
