Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka protsess nimega pildirüüste, millega oli seotud linnade alamkiht - kirikuhooned rüüstati. Väga kuulus teos B. Nurge "Surmatants", mis oli Niguliste kirikus, elas rüüstamise üle. Alguses olid maa-aadel ja vasallid luterluse vastu, aga hiljem läksid nad ka üle luterluse usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad. Luterliku kiriku tegelik organisatsioon tekkis alles siis kui Eesti läks Rootsi valdusesse. KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kooliharidus jõudis pärast vallutust. Eestii aladel sarnased koolid Lääne-Euroopaga
lisemalt kui hulknurkadega. Ringi ümbermõõduga pole asi siiski liiga hull. Kuna on juba defineeritud kui ümbermõõdu ja diameetri suhe ( ), siis ümbermõõdu saabki sealt lihtsalt avaldada: . Traditsiooniliselt kirjutatakse see välja ringi raadiuse abil: . Kuidas aga leida ringi pindala? Meie seniseid pindalade etalone on siin raskem ära kasutada – kõik nad olid nurge- lised, samas kui ringjoon on ju kenasti kaardus. Seega peame olema kavalamad. Üks võimalus on siiski kasutada juba teadaolevaid etalone, kuid seda koos integ- raaliga. Tuletame meelde, et integraali abil saame lähendada kujundite pindalasid, jagades kujundi õhukesteks ristkülikukujulisteks juppideks ning liites nad kokku. Piirprotsessis, kus õhukesi tükke on järjest enam, saamegi vastuseks täpse pindala. Sellest on meil natuke pikemalt juttu integraali peatükis [lk 347].