ta Augustinuse näite, kes teadis kõike ajaga seonduvat, kuid ei osanud öelda, mis on aeg iseenesest. · Oma arutluses jõuab ta järeldusele, et abstraktsed asjad pole üheselt määratud ja seepärast ei suuda inimene erapooletult ja üheseltmõistetavalt abstraktseid asju seletada. Oma väite näitlikustamiseks toob ta näite külamehest, kes ei suuda küla kaardistada hoolimata sellest, et teab iga nurgatagust. · Ühte sõna on võimalik mitmeti mõista ja kasutada. Milleks seda teha, kui saab hakkama ka ühte tähendust kasutades? Miks tahavad inimesed filosofeerida? Ta vastab, et inimesel on igavene teadmistejanu millegi seletamatu seletamiseks. Inimene ihkab olla teadja. Selleks aga tuleb asja suuremas plaanis näha ja jääda erapooletuks. · Selleks, et segadusekammitsast pääseda, peaksime mõtlema just nende abstraktsete asjade olemusele.
positiivsem, jõuad rohkem ning nii tekib ka motivatsioon asju teha ja edasi areneda. Just areng on see mis mind motiveerib ja aitab jõuda sinna, kuhu ma jõuda tahan. Siinkohal võiks rääkida just sellest, mida ma siis lõpuks teha tahan ja kuhu jõuda. See on küsimus mille üle olen diskuteerinud iseendaga palju ent mõtteid on siiski mitu. Üheks suurimaks unistuseks on mul luua oma auto töökoda, korralik suur ja paljude võimalustega. Mitte mingit nurgatagust garaazi vaid korralikku töökoda. Muidugi algab kõik see väikeste sammudega, algselt lähen ise kuhugi auto ettevõttesse tööle, saan kogemusi ja sealt edasi juba elu näitab mis saama hakkab. Ent ometi mõlgub mul meelel ka hakata hoopis teooria või sõiduõpetajaks, et süstida ka teistele seda sõidupisikut sisse ning jagada oma kogemusi nendega, et nad õpiksid ka sõitma, õpetada neile oskusi, mis ei ole küll eluks otseselt vajalik, kuid mis mööda külge kunagi alla ei jookse
annaabi.ee 
