1919 valmis Saksamaal kunstikool Bauhaus, oli moodsa kunsti kool. Sellest kujunes tähtis kunstikeskus, kus püüti arhitektuuri juhtimisel ühendada erinevad kunstiharud ühtseks tervikuks. Oli olemas ka mittefunktsionalistlik suund Frank Lloyd Wright (1867 - 1959) Lapsepõlves mängis koguaeg klotsidega ja arvati, et tast saabki arhitekt. Õppis Chicagos ühe tuntud arhitekti juures ja seejärel avas oma firma. Võttis kasutusele nurgaaknad ja suure elava tulega kaminad. Ühendas oma loomingus kivi, betooni ja klaasi. Oskuslikult ühendas looduse ja arhitektuuri. Väga palju projekteeris ühepereelamuid, need on ebakorrapärase kujuga, hästi liigendatud, et kõik ruumid saaks õhku ja valgust. Hilisematest teostest on omapärasem New Yorkis asuv Guggenheimi muuseum. Uusimat aega iseloomustavad ehitustööde kõrge mehaniseerimine, valmis detailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid
Figuure kujutas pool lamavas asendis. · Constantin Brancusi. Oli rahvuselt rumeenlane, kujutas sama töid/pilte erinevas materjalides puidus,kivis paberil jne. · Frank Lloyd Wright . Ameerika arhitekt kes oli ise õppija. Projekteeris ühe pere elamuid, mis olid hästi liigendatud, et igasse ruumi valgus paistaks. Sobitas kokku kivi, betooni ja klaasi. Võttis kasutusele ka nurgaaknad. 2.Ekspressionism Erinevalt fovistidele ei taotlenud ekspressionistid ilu vaid rõhutasid sisu. 1905 asutasid noored kunstnikud Drestenis kingsepa töökojas kommuuni, et demonstreerida põlgust ja protesti enesega rahul olevat kodanluse ja tema kultuuri vastu. Rühmituse nimi- Die Brucke ehk sild. Rühmitus korraldas näitusi, mida saatsid skandaalid ja andsid välja aastaraamatuid ehk almanahhe. Rühmituse tuntuim liige Ernst Ludwig Kirchner. Saksamaal tegutses ka teine
1920. ja 1930. aastatel, asunikutalude tüüpkavandid jm) ehitatud hoonetega Eestis ringi sõites sagedasti märgata võib. Nii eripalgelised majad kui nende hilisem retseptsioon teebki Eesti funktsionalismist, mis ei ole enamasti valge ega sageli isegi kastikujuline, põneva ja mitmekesise nähtuse. Selle rändavad ja teisenevad motiivid ümarad trepikojamahud ja nurgaaknad, napp kujundus ning väga visalt juurduv asümmeetria kõnelevad mitmelgi viisil meie kultuurist ning ühiskonna ja elamisviisi muutumisest XX sajandi Eestis. Funktsionalistliku arhitektuuri tellija oli toonases Eestis valdavalt inimene, kes tahtis oma naabrile märku anda, et ta on moodne haritud eurooplane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii Põlvamaa küngaste vahel kui Pariisi tänavatel ning on kursis tehnika viimase sõnaga. Siiski
annaabi.ee 
