Samuti arenes kiirelt allveelaevastik, mis oli kasutusel saksa vägedel. Lennuvägi muutus oluliseks tehti luurelende, lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, õhulahingud sagenesid. Peale sõjavarustuse uuenemise tekkis ka uusi meetodeid nt positsioonisõda, mis oli tõhusam kui ründerelvad, hästi kindlustatud kaevikuliinidest oli raske läbi murda, loodi isegi tugevad punkrid, kuhu varjuda. Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms
viia. 1766 kohendasid vennad Cranage'id hariliku sulatusahju ümber leekahjuks ja sealt kivisütt põletades said päris head separauad. Nende rakendatud leegiväli hoidis ära lisandite ülekandumise kivisöest metalli. Et raud sulatamise jooksul vajas pidevat segamist, hakati võtet kutsuma pudeldamiseks. Üsna samasuguse tulemuseni jõudis ka ameeriklane John Cokhutt (1783). Lõpliku lihvi pudeldamismenetlusele andis 1784 laevamaakler Henry Cort. Nuputati teistegi võimaluste kallal. Tiigelraua saamise lahendas silmaarstist kellassepp Benjamin Hunstman, kes 1740 asutas Sheffieldi lähedal vabriku kellavedrude tootmiseks. Algas rauatööstuse kiire areng, juurde tuli uusi rauatöömasinaid. Rootslane Christopher Polhem võttis raudlattide tegemiseks kasutusele soonvaltsid (1745). J. Bramah ehitas esimese hüdraulilise pressi (1797), hakates sellega tinast torusid suruma. Olukord keemias
annaabi.ee 
