Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadates paremal nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak käsi mängib bassinuppe, mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bisonoorsed ühele poole keelerauda on needitud ühesuguse kõrgusega keeled, teisele poole aga teistsuguse kõrgusega, nii et üht nuppu all hoides tekib lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates eri kõrgusega heli. Seda tüüpi on ka näiteks Teppo ehk Võru tüüpi lõõtspill. Seevastu unisonoorsetel lõõtspillidel
sügav a m al e ke el e pla a di avas s e ja kaug e m al e välja, tekib valje m heli. Tekkiva heli kõrgu s sõltub võnkuva ke el e m õ õt m et e st ja materjalist; ke el e lahtise s otsa s tekkiva põhitooni ning üle m h e lid e liitvõnkumin e määra b ära heli kõlavärvingu . Kõige populaars e m lõõtspilli tüüp on nuppud e g a diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadate s pare m al nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak k äsi män gib bas sinup p e , mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bison o or s e d ühel e pool e ke el erau d a on ne e ditud ühe s u g u s e kõrgu s e g a ke el e d , teis el e pool e aga teistsugu s e kõrgu s e g a , nii et üht nuppu all hoid e s tekib lõõtsa lahti tõm m at e s ja kokku lükate s eri kõrgu s e g a heli
annaabi.ee 
