Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas).
Masaccio oma freskodega saavutas inimlike tunnete väljenduse, milist varem polnud veel nähtud "paradiisist väljaajamine". Boticelli-primavera-tegelased kreeka, rooma müütidest keskel venus, pea kohal poeg cupito, venuse sünd- merevahust sündinud aphrodite. Neis on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Skulptuur- donatello-saavutas täiuslikkuse inimese kujutamisel, iluideaal on vaimne e. tark inimene. Kõige enam kujutatu on taavet-noor karjus, kes võitis koljati oma nupukuse tõttu. Teine donatello kuulus töö ratsamonument gattamelata ratsamonument. Renessanssiaegset skulptuuri hakatakse esitlema alusel ehk pjedestaalil. Bramantet huvitas eelkõige kuppelehitiste porjekteerimine. Sai au ehitada peetri kirik, pidi saama maailma ristiusu pühaskoda, tema surma tõttu jäid ehitustööd pooeli, edasi tegi michelangelo, ka tema ei jõudnud kuplit lõpetada. Bramante projektid paistavad silma selguse ja harmooniaga. Sel ajal elas kolm eriti silmapaitvat kunstnikku:
annaabi.ee 
