Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule eesmärgiks on laste esteetilise meele ergutamine, nende vastuvõtlikuks tegemine heale luulele ning kunstile üldse. Ellen Niidu lasteluule toon on arusaadav, lahke, valitseb rõõmus asjalikkus, last võetakse tõsiselt, ei ole ette manitsemist ega tagantjärele tõrelemist, ei lullutamist-nunnutamist. Iseloomulik on laste- ja suure luule vahelise piiri sujuvus. (Kabur, 1975) Niidu lastelooming toetub ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. Ellen Niidu luuleraamatud pole rahulolu sisendavad idüllimaalingud, vaid pidev
Eraldi rääkimisviis näitab hoolitseja võimukehtestamist lapse või vanuri üle – nii saab ta käskida ja keelata. Kuigi lastele õpetatakse küsima sõnaga palun, ei öelda lapsele endale kunagi nii, vaid antakse käsk. Täiskasvanud suunavad oma küsimustega laste ja vanurite vastuseid, nt eks ole?, mis eeldab nõustumist. Laste ja vanuritega räägitav keel on nunnutav ning nende erivajadustega arvestav. Terved vanainimesed peavad nunnutamist alandavaks ja üleolevaks, samas kui kehva kuulmisega ja puudega vanainimesed peavad seda hoolivaks, julgustavaks. 41. KUIDAS DEFINEERIDA SUHTLUSVÕRGUSTIKKU JA KUS SELLIST MEETODIT VÕIKS RAKENDADA? Suhtlusvõrgustik on inimesi ühendavate mitteametlike sidemete kogum, mille sidemete summa moodustab vastava isiku suhtlusvõrgustiku. Sotsiaalse võrgustiku moodustavad igapäevased inimsuhted. Suhtlusvõrgustik on inimrühm, kes tunneb üksteist mingites valdkondades ja kes suhtleb
annaabi.ee 
