Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest.
põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud, mistõttu nad omandasid ka suure poliitilise mõjukuse ning tegutsesid sageli iseseisvalt ning sõltumatult ilmalikest valitsejatest. Ordusid nõrgestasid kahjuks siiski omavahelised tülid ja rivaalitsemine
lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku orduliikmeid. Asutati 1210, ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, pidi käima paljajalu nii suvel kui talvel, peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed, usutõseid selgitatid lihtsas rahvakeeles. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma (1054) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia, Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud, pühad reliikviad, inkvisitsioon, kirikukümnis
annaabi.ee 
