üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise
Prantsuse kuningas Louis IX Püha (1226-1270) oli üks nende usunaiste heldematest toetajatest. 1264 kinkis ta Pariisis begiinikonvendi. Konvendis oli 400 tütarlast, kellest suurem osa olid vaesed, kuid osa ka kõrgestisündinud. Oma testamendis jättis Louis IX veel märkimisväärse rahasumma nii Pariisi kui ka teistele Prantsusmaa begiinidele. Begiinide liikumine sai alguse aadlike ja rikaste kodanlasnaiste hulgas, kuid kujunes hiljem nunnakloostritest rahvalikumaks. Begiiniühistutega liitumine ei eeldanud varandust ja liitumisega seoses ei tehtud kingitusi nagu seda sageli ootasid nunnakloostrid. Begiinidel oli lihtsam kui oma kloostritesse suletud nunnadel osaleda linna elus ja tegutseda uuendajana kasvatuse, haigepõetamise ja käsitöö alal. Begiinid hankisid endale elatist kudumise, pitsinipeldamise, tikkimise ja haigepõetamisega. Begiiniühistu pakkus naistele turvalist elu, seltskonda,
levis ja rahva tohutu poolehoiu võitis. Ka talurahvas ei jäänud uutest ideedest päris puutumata. Juba 1524. aastal kaebas Rakvere foogt, et evangeeliumiusu jutlustajad veenavad talupoegi mitte tegema tegu ja kandma isandate heaks koormisi. Samal aastal toimus Tallinna piiskopile kuulunud Kiviloo mõisas talupoegade vastuhakk. (Põltsam 2003:14.) Pööre oli toimunud ka naiste õiguse küsimuses, näiteks evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel oli toimunud nunnakloostritest nunnade põgenemisi ja abiellumisi. Oluline aspekt, mis mõjutas reformatsiooni kiiret levikut, olid tihedad suhted Liivimaa ja Preisimaa vahel, Preisimaa sammus ju luterliku reformatsiooni esirinnas. Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal? Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige
annaabi.ee 
