(joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). Joonis . 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis . Dibenso-para-dioksiin koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga ja mürgiseim esindaja 2,3,7,8-tetrakloro-dibenso-para-dioksiin (TCDD) [3] Joonis . Dibensofuraan koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga [4] PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud
Soome lahest 2002. aasta veebruaris kogutud neljas proovis, kus kilude vanus oli üks kuni kaheksa aastat, varieerub dioksiinide sisaldus piirides 0,88 (vanus üks, rasva 8,4%) kuni 2,98 (vanus viis, rasva 9,5%) pgTEQ/g märgkaalu kohta (Hallikainen ja Kiviranta, 2002). Üldiselt ei kujuta kilus sisalduvad dioksiinid endast ohtu sööjate tervisele [1]. Lisad Joonis 1. 1,2-dioksiin (orto) ja 1,4-dioksiin (para) [5] Joonis 2. Dibenso-para-dioksiin koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga ja mürgiseim esindaja 2,3,7,8-tetrakloro-dibenso-para-dioksiin (TCDD) [3] Joonis 3. Dibensofuraan koos asendusrühmade nummerdamisskeemiga [4] Joonis 4. bifenüüli molekul [10] Joonis 5. Räime dioksiinisisalduse sõltuvus vanusest [1] Isomeer Inimene/Imetaja Kalad Linnud 2,3,7,8-Cl4DD 1 1 1 1,2,3,7,8-Cl5DD 1 1 1 1,2,3,4,7,8-Cl6DD 0
annaabi.ee 
