aastal“. Arvud, millele järgneb mõõtühiku nimetus või selle lühend, kirjutatakse numbritega, arvu ja mõõtühiku vahele jäätakse tühik (nt 5 eurot 50 senti, 15 protsenti). Erandiks on protsendi- ja kraaditähiste kokku kirjutamine eesoleva arvuga (näiteks 6%, 1) 14 3.3 Loetelu kasutamine Kui loetelupunktide järjekord on oluline, kasutatakse numberloendit, muul juhul täpploendit. Olenemata sellest, milline sümbol täpploendi märkimisel valitakse, peab see kogu töös olema läbivalt sama. 3.4 Valemid Valemite kirjutamiseks tuleb kogu töös kasutada ühtset kirjaviisi. Lihtne matemaatiline avaldis võib paikneda teksti sees, võrdsust ja võrratust väljendavad keerukamad valemid kirjutatakse omaette reale. Valemid on soovitav teha valemiredaktoriga. Pikad valemid ja nende teisendu- sed tuleb paigutada mitmele reale
--- (iga lehekülje numbri ees); Peatükk (iga peatüki pealkirja ees); Ülesanne (iga ülesande numbri ees); Reljeefselt kohandatud (joonise, skeemi või graafiku nime ees, mis on reljeefseks kohandatud ja asub joonislehtede komplektis). 9. Iga ülesande numbri ette on kirjutatud sõna Ülesanne. Ülesandesisene numeratsioon on võimalusel jäetud samaks (näiteks a, b, c jne). Selle puudumisel või ülesande loogilisema liigendamise huvides kasutatakse ülesande numbriga seotud numberloendit (Näiteks Ülesandes 3 kasutatakse numeratsiooni 3.1., 3.2., 3.3. jne). 10. Ülesande tööjuhise ette, mida pime õpilane ei saa osaliselt või täies mahus iseseisvalt täita, on kirjutatud vastav märkus. 9. Kohandatud õppematerjalis on tabelid vajadusel lihtsustatud, lisatud ridade ja veergude arv. 10. Kohandatud õppematerjalis on olulised joonised, skeemid ja graafikud kirjeldatud või kohandatud, viimasel juhul esitatud reljeefsena joonislehtede komplektis.