Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandama, küljendama, keelendama i-tuletisi: joonima, sõlmima, juurima, sulgima, lehtima, õhkima, koorima Nulltuletisi: avama, kuhjama, hurmama, lummama, varuma, koguma
(meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi viimasel veerandil. Peamiselt on need kasutusel oskuskeeles, ühiskeelde on juurdunud vähesed. Liitverbe võib siiski pidada kasvavaks komplekssõnade tüübiks, sest uusi liitverbe leiab nii ajakirjandusest kui ka interneti suhtlusmeediast.
annaabi.ee 
