amplituudiga A, mm vibratsiooni kiirusega v, mm/s. Võnkesageduse >16-20 Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra. Analoogselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni võnkekiiruse nivooga Lv Lv= 20x lg v/v0 = 20x lg v/ 5x 105, kui v, mm/s Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v0 = 5x 10-5 mm/s, mis vastab ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p0 = 2x 10-5 N/ m2 . Lv on vaadeldava (v) ja nulltaseme kiiruste (v0) suhe. Vibratsioontõve vältimine: keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust hoia ära "valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni puhul Ohule viitavad vereringehäired, näpud hakkavad tundma külma, muutuvad värvituks. hoia ära põrutusi, lööke Võnkumised, mille juures vibratsiooni intensiivsus on rohkem kui 3 korda kõrgem kui keskmine vibratsioonitase, suurendavad kogu vibratsioonistressi ja seda tuleb ära hoida.
Isikukaitsevahendite kasutamine. Füüsikaliselt iseloomustatakse vibratsiooni võnkesegadusega f,Hz,amplituudiga A,mm; vibratsiooni kiirusega v,mm/s.Võnkesegaduse>16-20Hz puhul kaasneb vibratsiooniga müra .Analoogiliselt müraga iseloomustatakse vibratsiooni vönkekiiruse nivooga L: L=20x1gv/v=20x1gv/5x10, kus v ühik on mm/s.Vibratsiooni nulltasemeks võetakse v =5x10 mm/s ,mis vastab ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p=2x 10 N/m. L on vaadeldav (v) ja nulltaseme kiiruste (v)suhe 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses 5 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused Töökeskkonna füüsikalisten ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes. Seega helitaset ehk helinivood N (detsibellides) standardse nulltaseme suhtes arvutatakse valemiga: N=10lg(I/Io), kus I on helitugevus ning Io on inimese kuuldelävi. 1000 Hz heli valjus on 1 foon, kui tema helitase on 1 detsibell. Igal skaalal peab olema mingi nullpunkt, millest algavad lugemid positiivses või negatiivses suunas. Heli intensiivsuste puhul on lähtepunktiks kuuldelävi (minimaalne heli intensiivsus või rõhk, mida tajutakse helina), mida nimetatakse nullnivooks. Nii
ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- line (seda tööd on raske teha). 13 Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb väli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise: U = A / q. Potentsiaali ja pinge ühikuks on üks volt.
ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- 15 line (seda tööd on raske teha). Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb väli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise: U = A / q. Potentsiaali ja pinge ühikuks on üks volt.
ne energia = Ep /q . Punktlaeng Q tekitab endast kaugusel r elektrivälja, mille potentsiaal = k Q /r (k - Coulomb'i võrdetegur). Gravitatsiooniväljas = G M /r , kus M on välja tekitava keha mass. Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavate väljapunktide hulka. Ekvipotentsiaal- pinnad ja jõujooned on omavahel alati risti. Pinge U on kahe väljapunkti potentsiaalide vahe, potentsiaal aga on pinge mingi kokkuleppelise nulltaseme suhtes. Pinge kirjeldab olukorda, milles välja jõud tööd teevad. Pinge on suur seal, kus töö on pinge- line (seda tööd on raske teha). Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb väli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise: U = A / q. Potentsiaali ja pinge ühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu 1 C viimisel ühest punktist teise teeb
annaabi.ee 
