tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani. Joonis 1. Leukotsüüdid. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx (24.09.2010) Lümfotsüüdid (Joonis 2) jaotatakse T ja B rakkudeks ja loomulikeks killeriteks (NK) e nullrakkudeks. T lümfotsüüdid moodustavad 70-80% perifeerse vere lümfotsüütidest ja paiknevad ka lümfisõlmedes ning põrnas. Funktsioonile vastavalt eristatakse järgmisi T lümfotsüüte: · T hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori; · T abistajarakud vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid; · T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad
Sisaldavad mitmeid ensüüme – lipaasi, happelist fosfataasi, esteraasi, fosforilaasi jne Eluiga vereringluses on 10-13 päeva, seejärel migreeruvad limaskestadele ja kudedesse, liiguvad aeglaselt ärrituskolletesse Olulisem funktsioon on osalemine immuunreaktsioonides ja organismi immuunkaitses Rakud jaotatakse immunoloogiliste omaduste ja pinnaantigeenide esinemise järgi kolmeks grupiks: B-lümfotsüütideks, T- lümfotsüütideks ja nullrakkudeks Monotsüüdid 6-8% vere leukotsüütide üldhulgast, kõige suuremad vererakud (12-20µm) Monotsüütide tuum on neerukujuline ja sügava sissesopistusega ühel küljel, tuumas võib olla 1-2 tuumakest Tsütoplasma nõrgalt basofiilne, seal paiknevad peened argürofiilsed sõmerad, mis sisaldavad hüdrolüütilisi ensüüme ja peroksüdaasi Monotsüüdid on vere ringluses 1-3 päeva, seejärel suunduvad kudedesse ja nende eluiga on kuni kaks kuud
annaabi.ee 
