CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid
CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid