Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast rohkem, kui linnukest käsi veel ukselingil pihku, täringuks tähte lävel kepsu ju löömas jalad ja palliks kuud ma ei kilganud äkki enam rohkem, kui tooreid ega taibanud vähematki.
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem.
Vahva oli ka käes hoida üht esimestest mobiiltelefonidest, mis oli niivõrd suur, et kandsid justkui antenniga kohvrit kaasas. Meelde jäid ka spordireporteri kaustikud, kuhu oli kokku kogutud kõik tulemused ja artiklikesed, mis abistasid teda sündmuste kommenteerimisel. Mõelda vaid, et praegu piisab selleks vaid arvuti lahti tegemisest. Igal juhul väärt vaatamist ning soovitan kõigil külastada. Samuti soovitan külastada nukutuba, kus vaatasid vastu lapsepõlvest tuntud laste telesaadete tegelased, nagu näiteks mõmmiaabitsa kangelased. Tekkis kohe hea soe tunne. Ning kuna olen väga huvitatud meediast, televisioonist, oli minu jaoks väga põnev näha, kuidas valmistatakse ette saateid, kui palju inimesi ühe telepildi kallal vaeva näevad ning mida see kõik üldse endast kujutab. Ainsaks probleemiks oli aja puudus, hea meelega oleksin pikemalt selles huvitavas majas aega veetnud
Kui kaugel aed ma olin väike. kirjandusauhind. Olin väike, kuid ihkasin juba rohkem kui nukku ja nukutuba, rohkem, kui pildivihku pihku, Bernard Kangro Arbujad rohkem, kui linnukest pihku, täringuks tähte ja palliks kuud
Ma ei luba et palun sul peatuda, Aga ma võin joosta koos sinuga. Kui sa ühel päeval ei taha kedagi kuulata; Helista mulle... ja ma luban et ma olen hästi vaikne... Aga... Kui sa ühel päeval helistad ja ma ei vasta... Tule mind kiirelt vaatama... võibolla ma ... VAJAN SIND ! Tulipunane vihmavari. Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem.
annaabi.ee 
