oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale anda selline lugu nukuteatrina edasi, on kiiduväärt. Lavastaja hea töö väljendus ka näitleja töödes- näitlejad teadsid täpselt mida nad nukkudega tegema peavad, kuidas neid liigutada ning millal tuleb neil endal näidelda. Mainimata ei saa ka jätta seda, et lavastaja suutis nii suure loo ainult neljakümne viie minuti sisse mahutada. Kogu näidendi jooksul olid laval ühed ja samad näitlejad ning nad ei läinud kordagi lavalt ära.
silmakirjalikkust. Näitas kuidas inimeste loodud suhted võtavad nende üle võimust, teevad nad hingetuteks marionettideks. Tema teoses pole kangelast. Veelgi enam, ta toob oma teosesse mitmesuguseid tegelasi, kes kõik võiksid pretendeerida kangelase rollile. Omaduse mida Thackeray tahab kangelases näha on tarmukus, tugev iseloom ja terav mõistus. Looming · ,,Edevuse laat" (Thackeray võtab endale Teatridirektori maski, esitades kõike toimuvat nukuteatrina, kus igaühte kihutab tagant tema edevus, et teostada oma viirastuslik unistus) · ,,Snoobide raamat" · ,,Henry Esmondi elulugu" · ,,Roos ja sõrmus" 15)Estetism- O.Wilde elu ja looming. Oskar Wilde(1854-1900), iiri päritolu luuletaja, proosakirjanik ja dramaturg, kavandas oma elu nagu kunstiteost. Sellist teooriat, millele oli rajatud tema looming ja elulugu, hakati nimetama estetismiks. Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote
annaabi.ee 
