sajandi algul. Nukke hakati portselanist valmistama alles 19. sajandil. Esialgu olid need nn. glasuuritud portselaist nukud. See tähendas, et peale esialgset põletust kaeti nukupea läikiva glasuuriga ja põletati veel kord. Põletatud glasuuri peale maaliti emailvärvidega nägu ja juuksed nin põletati siis värvide kinnitamiseks kolmadat korda, seekord väiksemas kuumuses. Valmis nukupea oli sile ja läikiv. Glasuuritud portselanist nukkude kõrgaeg oli Euroopas umbes 1840-70. (Toomet, Nukuraamat, 1997) Ajaliselt veidi hilisemad ja enam hinnatud on biskviitportselanist nukud. Biskviitportselani materjal on sama mis glasuuritud portselanil, erineb vaid töötlemise tehnoloogia. Biskviitportselani puhul glasuuri ei kasutatud. Biskviitportselanist nukkude hiigelajaks oli möödunud sajandi viimane veerand, kuid nad ei kaotanud oma populaarsust ka 20. sajandil ning tänapäeva ilusamad kunstnikunukudki on valmistatud biskviitportselanist.
Tähtpäevaraamatud on raamatud, mis käsitlevad erinevaid eesti ja lapse isiklikke(sünnipäev) tähtpäevi. Näiteks I. Imbi Muhel „Meie lapse jõuluraamat“ „Meie lapse lihavõtteraamat“„Meie lapse sünnipäevaraamat“ „Meie lapse käitumisraamat“. Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”.
annaabi.ee 
