Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu
võtted, olukorrad, tegelased. Pealiskaudset ja sisutut rüütlikirjandust parodeerib Cervantes teoses ,,Don Quijote". Võrreldes keskaegsete rüütliromaanidega on renessansi romaanide kujutusviis konkreetsem ja looduspärasem, aga leidub meelelisust ja erootikat ka. Autorid lasevad rüütliromaani kangelase teekonna taustana näha ajaloolist olustikku, mis aga ei mõjuta kangelasi, kes säilitavad oma ideaalsuse teose algusest lõpuni. Kangelastel pole aega nukrutsemiseks. Põhitegevus keerleb rüütlite seikluste ümber. Pastoraalromaanid viisid tegevuspaigad kaasaegsest ajaloolisest elust kaugemale. Neid ei viljeldud massiliselt, pigem oli tegu aristokraatliku vähemuse maitse ja ideaalsete kujutelmadega. Pastoraalromaan oli teadlik, kokkuleppeline utopism. Pastoraalromaanis oli juttu armastusest. Kangelased pajatasid sageli armastuse nukrusest ja valust, tuues sisse traagilise motiivi