Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega, ka kasv oletatavasti šimpanside sarnane (kehaosa luid pole leitud). Muuhulgas on oletatud, et see liik võib olla hominiidide ja šimpansite ühine esivanem. Olduvai tehnokompleks • Dateering: 2,7 – 1,5 milj aastat tagasi • Levinud Ida-Aafrikas • Esimene uurija: Mary Leakey • Juhtese: raienuga (ingl chopper) • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine:
Alaska vanimale inimasustusele peetakse 25 000 eKr. Ameerika hilisema asustamise teooria pooldajad arvavad, et need esemed ei ole inimeste valmistatud. Vanimad suhteliselt hästi dateeritud inimasustuse jäljed Alaskal pärinevad ajast u 13 000 eKr paleoarktiline traditsioon. Kuulsaim paleoarktiline leiukoht on Akmak (8000 eKr). Koht jõeorus, karibude liikumisteel. Leiud: kivist tööriistad, väikesed teravikud, kiilukujulised nukleused, lehekujulised teravikud. Sarnaseid kiviriistu on leitud ka Siberist (Djuktai kultuur, dateeritud 18 00017 000 a vanaks). Teised paleoarktilise traditsiooni esemed sarnanevad Jaapanis u 12 0008000 eKr kasutatud asjadele. Kindlad väited Ameerika varasest asustusest: 1. inimesed võisid asustada Ameerika u 40 000 a tagasi, materjal selle kohta väga ebakindel. 2. Esimesed kindlad dateeringud u 15 000 eKr. 3. On paralleele u 10 000 a eKr kasutatud paleoarktiliste esemete ning
annaabi.ee 
