noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained Nukleosiidtrifosfaadid dATP,dGTP, dTTP, dCTP, DNA sablonahel (template standart), RNA-praimer oligonukleotiid (4...60 nukleotiidi). Ensüümid ja katalüüsitavad protsessid. Helikaas DNA biheeliksi despiralisatsioon, DNA-polümeraasid polünukleotiidahelate süntees 5' 3' suunas (seotakse ühe nukleotiidi 3'-OH ja teise 5'- P). DNA-primaas oligonukleotiidse RNA-praimeri süntees. DNA-ligaas mahajääva ahela fragmentide ühendamine. Kuna uute
kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid (Escherichia coli) MAKROERGILISED e. Energiarikkad molekulid. * Operatiivsed energiaallikad rakkudes * Peamiselt mitokondrites toodetava energia kohaletoimetajad * Sisaldavad ühte või mitut kovalentset sidet, mille hüdrolüüsireaktsiooni Go' £ -30 kJ/mol NB! Seda loetakse makroergilisuse kriteeriumiks Makroergiliste ühendite esindajad: * Nukleosiidtrifosfaadid (NTP) ATP; GTP;UTP;CTP Go'@-30 kJ/mol * Enoolfosfaadid: fosfoenoolpüruvaat (PEP) Go' @ -62 kJ/mol * Atsüülfosfaadid: 1,3-difosfoglütseraat (1,3-BPG) Go' @ -50 kJ/mol * Tioolestrid: CoA-ga aktiveeritud atsüülid Go' @ -30 kJ/mol ATP hüdrolüüs, millega kaasneb suur negatiivne vabaenergia muut (-G) on võimalik tänu · elektrostaatilistele tõukejõududele positiivse osalaenguga fosfori aatomite vahel
Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda tüüpi ühendites akumuleeritakse oksüdatsiooniprotsessides vabanev energia, mida on võimalik transformeerida lihaste tööks või mõneks muuks organismi poolt kasutatavaks energia vormiks. Paljud vabad nukleotiidid osalevad koensüümide ehituses (NAD, NADP, FAD jt), tsükliline AMP (cAMP) täidab endokriinse süsteemi talitluses vahendaja osa. 16 (lk 54-58, Männik, Biokeemia) 53
Makroergilised fosfaadid 1. Selgitage termini makroerilised biomolekulid (makroergilised fosfaadid) tähendust ja rolli rakkudes. Nimetage vähemalt 3 erinevat makroergiliste biomolekulide tüüpi. Makroenergilised biomolekulid on operatiivsed energiaallikad rakkudes. Peamiselt on nad mitokondrites toodetava energia kohaletoimetajad. Kriteerium: Sisaldavad ühte või mitut kovalentset sidet, mille hüdrolüüsireaktsiooni Go' £ -30 kJ/mol. Näiteks nukleosiidtrifosfaadid, enoolfosfaadid, atsüülfosfaadid ja tioolestrid. 2. Desifreerige sümbol ATP. Joonistage ATP molekuli struktuur ja näidake, kus paiknevad energiarikkad sidemed. Mis tüüpi keemilised sidemed need on ? Adenosiintrifosfaat. Joonis leidub 5.-nda harjutustunni materjalis slaidil 70. Tegu on fosfoanhüdriidsidemetega. 3. Skitseerige ATP hüdrolüüsi termodünaamikat iseloomustav sõltuvus G versus reaktsiooni kulg ja näidake joonisel, kuidas väljenduvad reaktsiooni G* ja Go' väärtused.