Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid. Üks kärbes võib oma kehal edasi kanda kuni kuus miljonit bakterit , soolestikus aga neli korda rohkem mikroorganisme, mis on niisuguste haiguste nagu tüüfus või tuberkuloos, tekitajaks.
Kui õhutemp. ei langeks alla 15º C, paljuneksid kärbsed kogu aeg (kuni 5 triljonit isendit) Eluiga on 15-20 päeva, kuid võivad elada kuni 2 kuud Arengutsükkel Täismoondeline areng Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Kookonist lahkumise järel pole valmik veel lendamisvõimeline. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis. Huvitavat... Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks, annavad selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse.
• Mõned taimeliigid on seotud kindla surulaseliigiga ning vaid nemad suudavad taime ära tolmendada. Elutsükkel • Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. • Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. • Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. • Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. • Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. • Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. • Sageli on keha eesosal isegi silmadele
sügavusel ,arutles Charles Darwin, et ka sellisele taimele peab olema kindel loom kes sellest toitub. [2] Elutsükkel Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. [2] Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae#/media/File:Hyles-gallii-caterpillar.jpg) Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada,