Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud poolvedela ainega ehk tsütoplasmaga. Selle peamiseks koostiseks on vesi. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukelotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jaa nii edasi. Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.
Nukleotiidseks tripletiks mRNA koodonis on kolm nukleotiidi, mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse. Mittekattuv. mRNA nukleotiid on koodonis vaid ühe korra (v.a. kattuvate geenide korral, kus kasutatakse erinevaid lugemisraame ja sünteesivad erinevaid valke). Komavaba. mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukelotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta, nn. lugemisraamis (i.k. reading frame). Degenereerunud. Kahekümnest aminohappest vaid kaks on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega. Lahterdatud (i.k. ordered). Ühele aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on
Transkriptoom 4. Geneetiline kood Geneetilise koodi üldiseloomustus Geneetilise koodi spetsiifilised omadused on alljärgnevad: Tripletne. Nukleotiidseks tripletiks mRNA koodonis on kolm nukleotiidi, mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse. Mittekattuv. mRNA nukleotiid on koodonis vaid ühe korra (v.a. kattuvate geenide korral, kus kasutatakse erinevaid lugemisraame ja sünteesivad erinevaid valke). Komavaba. mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukelotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta, nn. lugemisraamis (i.k. reading frame). Degenereerunud. Kahekümnest aminohappest vaid kaks on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega. Lahterdatud (i.k. ordered). Ühele aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on omavahel sarnased, erinedes üksteisest vaid üksiknukleotiidi poolest. Esinevad algus- ja lõpukoodonid
annaabi.ee 
