objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter) · Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised, lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit), sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid · Paljunemine: viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani, viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku, osake vabaneb kapsiidist (jätkub kas lüütiline või lüsogeenne)
6 Pärilikkus Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum Fenotüüp ühe isendi (kõigi) vaadeldavate tunnuste kogum koos genotüübiga Alleel ühe geeni erivorm (dominantne, mis avaldub, nt. AA ja retsessiivne, mis ei avaldu, avaldub juhul kui mõlemad on retsessiivsed, nt. aa - avaldub, Aa - avaldub dominantne tunnus) F. Miecher eraldas rakutuumast nukeliinhappe J. Watson ja F. Crick avastasid DNA biheeliksi struktuuri DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks. Promootor sünteesi alguspiirkond Terminaator sünteesi lõppkoht Ensüüm, millega toimub DNA süntees on DNA-polümeraas ja ensüüm, millega toimub RNA süntees on RNA-polümeraas. Repressor valk, mis ei lase ensüümil seostuda promootoriga Geneetiline kood mRNA 3 järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla
3. nukeliinhapete ensümaatiline lõhustamine. Nukleiinhapete hübridisatsioon Hübridisatsioon põhineb nukleiinhapete komplementaarsuse printsiibil, s.t. kaks üheahelalist nukleotiidide ahelat ühinevad omavahel kaheahelaliseks nukleotiidahelaks – s.o. dupleksiks ehk hübriidiks vaid juhul, kui neid moodustavad nukleotiidid on komplementaarsed: adeniinile (A) vastab tümiin (T) ja tsütosiinile (C) guaniin (G). Hübridisatsioonireaktsiooni korral on üks nukeliinhappe järjestus pärit “tuntud” mikroorganismilt (näiteks gripiviiruselt A). See ahel on proov ehk sond (probe). Teine ahel kuulub uuritavale mikroorganismile ehk sihtmärgile (target), mida püütakse kindlaks teha. Positiivne hübridisatsioonireaktsioon näitab, et uuritavas materjalis on sama mikroorganism, millest valmistati sond. Üheahelaline nukleiinhape, mida kasutatakse sondina, võib olla nii RNA kui DNA. Moodustuvad kaheahelalised hübriidid võivad olla kas DNA-DNA, RNA-RNA võis
annaabi.ee 
