Harilikust kivipuravikust saab valmistada maitsvat toitu mitmel moel. Üks asi, kuidas saab valmistada on hautada. Eelnevalt keeta pole vaja. Säilitamiseks sobivad väga hästi külmutamine ja viiludena kuivatamine. Männi-kivipuravik Männi-kivipuravik ehk boltus pinophilus.Kuivades palumetsades üldine ja sage männi- kivipuravik on harilikust kivipuravikust tumedam punakaspruun ja muhkliku pealispinnaga. Männi-kivipuravikul on lühem, paks ja nuijas jalg. Selle jalapind on punakaspruun ja sellele on tihe ning hele võrkmuster. Torukesed on alguses valged, hiljem kollakasrohelised, poorid on sageli pruunikad. Viljaliha on valge, vahetult kübaranaha all on punakaspruun. Männi-kivipuravik on maheda pähklimaitsega. Männi- kivipuravik võib mõnikord alata varakult, lausa juulis-augustis. See seen on üpris kiire kasvuga ja on mõne päevaga iganenud. Et saada suurt saaki männi-kivipuravikest, tuleb ainult õigel ajal metsa minna
tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel (Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e
annaabi.ee 
