Venemaal Amuuri ja Ussuuri jõe basseinis Kaug-Idas ja Hiina põhjaosas. 12.KAITSE See liik on ohus peamiselt tema algupärase keskkonna hävimise tõttu. Tänasel päeval hinnatakse nende tiigrite arvuks vabas looduses 200-400 isendit. Rohkem Amuuri tiigreid elab tänapäeval vangistuses kui vabaduses. 13. HUVITAVAID FAKTE Kas tead, et... *Tiigrid on suutelised kandma nii rasket saaki, mille tõstmiseks läheks vaja 12 meest. *Kahe tiigri kohtumisel tervitavad nad teineteist nuhutades. Seda madala intensiivsusega heli tuuakse kuuldavale suletud suuga läbi sõõrmete puhudes. Teiseks sümpaatia avaldamise viisiks on puudutamine peade ja koonudega ning koguni külgede hõõrumine üksteise vastu. *Tiiger peab päevas tarbima vähemalt 9-10 kg liha. *Raskeim teadaolev Amuuri tiiger kaalus 384 kg. *On nähtud musta värvi Amuuri tiigrit, ent teda fotole jäädvustada pole õnnestunud. 14.KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *J. Farndon "Loomaatlas" *Loomade atlas
Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust- tähnielundid ja poolringkanalid. 11. Haistmismeel Haistmisregioon hõlmab väikese ala ninaõõne ülaservas, seal asub haistmiselund. Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. 12. Maitsmismeel Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-,
Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket dendriit ja akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee
annaabi.ee 
