mäleta, aga niipalju on teada, et maja keskpaik olnud juba Vene keiser Peeter Suure ajal jahilossiks ja lossi ümber kasvanud tol ajal põline mets, kus keiser Peeter oma kõrgete riigimeestega seltsis Tallinna külastamise puhul jahil käinud.Koolimaja all võib veel praegu näha varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrkujaid orje sisse müüritud, aga keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles elavad. Ka ei puudunud majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust
aabitsad. Ivan Fjodorov (1510- 1583) trükkis 1574 Lvovis Venemaa esimese aabitsa, mille 78 lk. olid kaunistatud rohkete kunstiliselt kõrgetasemeliste päisvinjettidega. XVII saj. olid Venemaa trükitoodangus samuti kõige tähtsamal kohal aabitsad, kus nii mõneski propageeriti juba uusi õpi- ja kasvatustöö meetodeid. Väga populaarne oli Vassili Burtsovi aabits , mille 1637 ilmunud kordustrüki palgetiitlile trükitud gravüür- pilt pahandust teinud koolipoisi vitsaga nuhtlemisest- oli esimesi ilmaliku elu kajastusi vene trükitoodangus. Sajandi tuntuim, ühtlasi Venemaa esimene illustreeritud lasteraamat on 1694. a. 106 eksemplari ilmunud Karion Istomini värsivormis Pildiaabits, kus slaavi, ladina ja kreeka tähestiku trüki- ja kirjatähtede meeldejätmine oli ühendatud pildilise kujutisega. lastekirjanduse arengule aitasid kaasa paljud omaaegsed kirjamehed. nii näiteks pööras
annaabi.ee 
