Arvan ,et Hamletit kättemaksu himu peamine põhjus seisnes lubaduses mida ta oli oma isale andnud. Kuna Hamletil oi korduvalt võimalus oma onu Caludius tappa , ei teinud ta seda ,kuna soovis et ta piinleks koos oma pattudega mis ta oli sooritanud. Kättemaks andis talle põhjust võidelda. Oma isa kaotades ning mitmete teiste sündmuste tagajärjel oli ta kaotanud pinna jalge alt ning mõtiskles elu üle. Teda reetsid tema endised ülikoolikaaslased nuhkides tema tagant , kasutades selleks ära sõprust vanadest aegades ,pälvisid nad sellega kuninga soosingu. Talle jäi vaid üks tõeline ja ustav sõber Horatio. Hoolimata kõigest mis on juhtunud ja kui mitmeid kordi teda on püütud petta ajas mind kergelt vihale, kui kergemeelselt ta jäi nõusse pidada mõõgavõitlus Laertesega, ometigi teades et see võib olla kaval lõks kuhu ta just sisse oli kukkunud. Olen kindel et Hamletile sai saatuslikuks tema emotsionaalsus mida ta ei suutnud
pole vaimselt nii tugevad, et taluda sellist vaimset ahistamist siis võib see kaalule panna ka inimelusid. Paljud inimesed on sattunud suhtlema valede ja halbade inimestega ning see on neile saatuslikuks saanud, makstes selle eest oma eluga. Pole siis ju ime, et lapsevanemad kardavad nõnda oma võsukeste pärast, on ju põhjust. Paljud vanemad peavad vajalikuks kontrolli laste arvuti kasutamise järgi, kas siis piirates arvutis oldud aega või lihtsalt laste järgi nuhkides. Viimane variant on muidugi halvem kuna kes meist tahaks, et keegi meie eraelus tuhnib? Vaevalt küll, et selliseid inimesi väga palju leidub. Ainuke lahendus sellises olukorras on tõesti lapsi juba varases eas õpetama käituma halbade inimestega internetis, õpetada kuidas end selles keskkonnas kaitsta. Esimesed sammud on juba astutud, jääme seekord jällegi lootma kiirele progressile selles valdkonnas.
Ta oli sidemees Prantsusmaal ja Belgias. See oli väga ohtlik ülesanne kuna see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjavägi oli talle nagu kodu, kus ta ohtlike ülesannete täitmisel sai mitu korda haavata, ning paistis sidemehena kaks korda imetlusväärsena silma teenides ära II ja I raudristi. Viimast autasu anti eriti harva madala auastmega sõduritele. Pärast Nõukogude Vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Mücheni Riigivalitsuses , nuhkides väljas pardeide ja ringikeste üritustel. 12.sept.1919. käis ta lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei koosolekul. See partei propageeris ksenofoobsied,antisemiitlike ning pseudosostialistike ideid. Hitrleri hakkas koheselt debattidest osa võtma ning paistis välja oma oraaroritalendiga. Esimest korda avastasid kaaskuulajad koos Adolfiga endaga , et tal on anne kuulajaid köita ning selles tuua esile palju emotsioone.. Adolf Hitleri elu diktaatorina:
Vaeseke astus tuppa, jooksis voodi juurde... Last polnud enam, ase oli tühi. Lapsest polnud jälgegi, peale ühe ilusa väikese sussi. Ta tormas toast välja, jooksis trepist alla ja hakkas oma pead vastu seina taguma, karjudes: «Mu laps! Kus on mu laps? Kes on mu lapse ära viinud?» Tänav oli tühi, maja seisis teistest eemal; keegi ei teadnud midagi öelda. Ta ruttas läbi linna, ajas jälgi kõigis tänavais, jooksis kogu päeva sinna-tänna pöörasena, meeleheites, hirmsana, nuhkides uste ja akende juures nagu metsloom, kes oma pojad on kaotanud. Ta hingeldas, juuksed sassis, nägu hirmust kole, silmis pisaraid kuivatav tuli. Ta peatas möödaminejaid ja kisendas: «Mu tütreke! Mu tütreke! Mu ilus väike tütreke! Kes mulle tütre tagasi toob, sellele hakkan ma orjaks, ta koera orjaks, ta võib mu südame seest ära süüa, kui ta tahab!» Ta kohtas Saint-Remy preestrit ja ütles talle: «Preestrihärra, tooge tagasi mu laps ja ma olen valmis oma küüntega maad kaevama
annaabi.ee 
