Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha. Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puskin saadetakse Lõuna- Venemaale endistele Türgi aladele ja jäetakse selline mulje nagu ta läheks sinna tööasjus. Tegelikult on see pagendus.
abielluks. Raamatut lugedes ei ole võimalik ette ennustada, mis juhtuma hakkab, sest pidevalt toimub sündmusi, mis mõjutavad Printsess de Cléves'i otsuseid ja tundeid. Iga kord tundub nagu naise ja härra de Nemouri armastusele antakse võimalus, kuid siis ilmuvad jälle takistused. Teose lõpus saab härra de Clèves teada, et mees, keda printsess armastab on härra de Nemours. Ta ei usalda oma naist ega de Nemoursi ning laseb ühel aadlimehel hertsogit jälitada. Hiljem, nuhki lõpuni kuulamata arvab härra de Clèves, et printsess veetis ikkagi aega härra de Nemoursiga. Ta haigestus ning hingepiinad süvendasid tema kannatusi veelgi. Enne surma süüdistab ta naist truudusetuses, kuid daami puhtsüdamlik ülestunnistus veenab teda vastupidises. Ta kahetseb, et ei olnud oma naist usaldanud, kuid siis oli juba hilja. Raamatu lõpp tuli mulle üllatusena. Pärast härra de Cleves'i surma ei olnud printsess de Cléves'il oma mehe ees enam mingeid kohustusi
· Samal ajal oli Michonneaul õnnestunud mürgitada Vautrin ja teha kindlaks, et tegemist on kurjategijaga. · Veidi hiljem Vautrin toibus, politsei sadas tuppa sisse, Vautrin arreteeriti, Ta sõimas kõiki ja ähvardas Michonneau lasta mõrvata. · Poiret käskis Michonneaul lahkuda ja Bianchon ähvardas Vauqueri pansionile halva kuulsuse tuua, kui too Michonneaud välja ei viska, sest teised pansioni elanikud ei sallinud nuhki ja kuna Poiret kaitses Michonneaud, ei sallitud ka teda. · Vauquer sai kirja, et Coutuer ja Victorine lähevad tolle isa juurde elama, samal ajal tuli Goriot ja viis Rastignaci tolle uude korterisse, olles ise ääretult õnnelik, et ta nii palju aega oma tütrega saab olla. Delphine, Goriot ja Rastignac olid kõik väga õnnelikud · Vauquer oli väga kurb, et tema pansion üsna tühjaks jäi, Rastignac ütles, et küllap uued inimesed tulevad
annaabi.ee 
