0...16°. Sõrmketasäkke iseloomulikuks eripäraks on asjaolu, et ketta sõrmed ei ole radiaalsed (raadiusesihis). Seetõttu sõltub sõrmede mõju mullale sellest, kuidapidi sõrmkettad masinale paigaldada: kui kettad paigaldada nii, et sõrm hakkab tööle nokana, siis saadakse mulla hea kobestatus ja umbrohutõrje; vastupidi pöörlemisel toimivad sõrmed mulda tihendavalt. Biiteräke (joonis 5.3) on vabaaktiivne, mille tööseadisteks on nugajatest labadest kujundatud tähikbiitrid. Seepärast nimetatakse seda äkketüüpi vahel ka nuga- ehk tähikäkkeks. Biiteräkke sünnimaaks on Soome, kus seda toodeti juba 20. sajandi algul firma Hankmo poolt. Sellest tulenevalt on seda nimetatud ka hankmoäkkeks. Soomes on biiteräke üheks peamiseks masinaks külvieelsel mullaharimisel ja teraviljatüüstike künnieelsel töötlemisel, mõnikord ka korduskünni asemel.
Orasheina puhul tuleb eelistada kammäket, sest see kammib orasheina mullast välja ning taimed kuivavad mulla pinnal ära; varb-rulläke aga surub orasheina taimed vastu mulda, kus neil tekivad head tingimused taastärkamiseks). Rõhttelje ümber pöörlevate tööseadistega äkkeid nimetatakse üldistavalt rootoräkkeiks, püsttelje ümber pöörlevaid aga vurräketeks. Kui on orasheina palju, siis tuleks nugaäkkega põllule minna sügisel. Nugaäkke tööorganiteks on nugajatest labadest kujundatud tähikbiitrid. Äkke töö tulemus sõltub kolmest asjaolust: töökiirusest (äestamiskiirus peab olema suurem), masina massist ja tähikute (biitrite) töönurgast (mida suurema nurga all biitrid on, seda sügavamalt ta künnab). Vurräke kui passiväkke tööorgannid jätavad mullasse ainult masina liikumissihilise sirgjoonelise jälje, siis aktiiväkkel on see jälg kõverjooneline, tagades niiviisi mulla täielikuma ja mitmesihilise läbitöötluse.
annaabi.ee 
