). Kindlal kõneviisil puudub tunnus. 34. Tingiv kõneviis Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Olekstädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, ntela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks). Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne. 35. Käskiv kõneviis Käskiv kõneviis väljendab käsku. Ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem) väljendavad otsest (st kuulajale suunatud) käsku, nt Jää vait
34. Tingiv kõneviis e konditsionaal, iseloomustus ja näited. Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Olekstädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, ntela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks). Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne. 35. Käskiv kõneviis e imperatiiv, iseloomustus ja näited. Käskiv kõneviis väljendab käsku. Ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage,
annaabi.ee 
