Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSV Liit alustas 1939. aastal sõda. 1940 aasta aprillis hõivab Saksamaa Norra ja Taani ning seejärel kolm Euroopa väikeriiki - Belgia, Holland ja Luksemburg. Juunis 1940 alistub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 17.06.1940. Ebaausate valimiste tulemusena moodustatud valitsus kuulutas Eesti NSVks, mis astus NSV Liidu koosseisu. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise. Nõukogude Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksa liitlane Jaapan, kes ründas USA Pearl Harbori mereväebaasi Havai saarestikus.
10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam) Atlandi harta: 8-punktiline dokument, mille sõnastasid USA president F.D.Roosevelt ja Suurbritannia peaminister W.Churchill USA sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil. Selles sõnastati Saksamaa vastase sõja ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist
Kommunistlik diktatuur Venemaal NL loomine Kommunism kehtestati relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga. Üheparteisüsteem. 1922. ühendati Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki Liiduga Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV. Ametlikult olid liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist ja keskus Moskva. Põhiseaduse kohaselt kõrgeim võim kommunistidele. 1936. jagati Taga-Kaukaasia Armeenia, Aserbaidzaani ning Gruusia NSVks. Kommunistidega olid rahulolematud talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ning nad alustasid mitmel korral mässu. Kuna neid oli palju ka Punaarmees, olid rahutused ka armee ridades. 1921. ülestõus Kroonlinnas, suudeti maha suruda, kuid rahulolematus ei lõppenud. Uus majanduspoliitika 1921. olid kommunistid sunnitud muutma majanduspoliitikat NEP. Toiduainete andmine asendati kindla suurusega maksuga, tasumise järel ülejääk turule. Rahareform- taastas raha väärtuse
annaabi.ee 
